Content area
Full Text
Artikli eesmärgiks on näidata riikliku kontrolli tugevnemist ehitustegevuse korraldamisel riigijuht Konstantin Pätsi juhtimisel 1930. aastate teisel poolel. Riigi rolli suurendamine peegeldus ehitustegevuse riikliku juhtimise ümberkorraldamises, ehitusvaldkonda puudutavates dekreetides ning uues ehitusseaduses (1939), arhitekte ja insenere ühendavate uute organisatsioonide loomises ja nende tegevuse kontrollis, arhitektuurihariduse riiklikus ümberkorraldamises jm. Artikkel uurib riigijuhi isiklikku osalust ja initsiatiivi ehituspoliitika kujundamisel ja suunamisel ning toob esile votmepositsioonidel asunud arhitektide tegevuse.
1934. aastal voimu koondanud riigijuht Konstantin Pätsi majanduspoliitika üks eesmärke oli riigi rolli oluline suurendamine, mis 1930. aastate teisel poolel arenes nn riigikapitalismiks. See suund puudutas ka ehitusvaldkonda, mis aastatel 1934-1939 pohjalikult ümber korraldati. Erinevalt majanduspoliitikast ei ole Pätsi 1934-1940 valitsemisaastate ehituspoliitikale seni eraldi uurimusi pühendatud, mis näib olevat tulenenud selle valdkonna piiripealsusest majandusajaloo ja arhitektuuriajaloo vahel ning teisalt ehitustegevuse jagunemisest paljude ministeeriumide ja ametkondade vahel, millest pole lihtne terviklikku ülevaadet saada. Seetottu tuleb rakendada modelleerivat rekonstrueerimist. Ehituspoliitika moiste holmab projekteerimise, planeerimise ja ehitustegevuse riigipoolset korraldamist, seadusandlust, arhitektide, inseneride ja ehitajate kutsetegevuse ja hariduse korraldamist, ehitustööstust ja ehitusmaterjalide tootmist, ehitusorganisatsioonide tegevust, tööjöupoliitikat, valdkonna esitamist avalikkusele (ehitusnäitused, meedia) jm. Siinne artikkel keskendub ehituspoliitika arhitektuuriga seotud osale, mida tollal küll eraldi ei määratletud (s.t arhitektuuripoliitika moistet ei kasutatud), mis aga ei tähenda, et seda poleks olemas olnud.
Eesti 1930. aastate arhitektuur ei ole ammugi enam Eesti arhitektuuriajaloo valge laik,1 kuid ometi on seal uurimata teemasid endiselt palju. Enamasti on 1930. aastaid käsitletud koos 1920. aastatega, mis on määranud üldistatuse astme.2 Koguteostes on linnaehitus körvale jäetud ja seal esineb argumenteerimata väiteid.3 Faktoloogiliselt on pöhjalik Dmitri Brunsi raamat "Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918-1940".4
Riigi ja Konstantin Pätsi isikliku rolli uurimist 1930. aastate "vaikiva aja" arhitektuuris alustasin näitusega "Konstantin Pätsi Tallinn".5 Arhitektuuripoliitika praktilist ja nähtavat osa - Tallinna väljaehitamist - käsitles artikkel "Konstantin Päts ja Tallinna väljaehitamine pealinnaks, 1934-1940. Kesklinna ruumilise möju projektid",6 mis moodustab siinse artikli möttelise paarilise. Kui seal sai vaadeldud Tallinna kesklinna planeerimist ja ruumilise möju projekte, siis siinne artikkel keskendub riikliku ehituspoliitika administratiivsele korraldamisele seaduste, kaadripoliitika ning institutsioonide vörgu loomisega. Pierre Bourdieu väljateooriat silmas pidades: tegeldakse 1930. aastate teise poole riikliku ehituspoliitika "välja" ja selle aktorite-subjektide kaardistamisega.
Vaatluse alla tuleb ehitusala koordineerinud Teedeministeeriumi tegevus, riigi koostööpartnerite ringi - Inseneride Koja, Majaomanikkude Koja ja Ehitusasjanduse Ühingu - moodustamine, riigiettevötte Ehitaja ja Rahvusliku Ehituskomitee asutamine ning uue ehitusseaduse valmimine (1939). Valdkonna...