Full text

Turn on search term navigation

© 2019. This work is published under https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/ (the “License”). Notwithstanding the ProQuest Terms and Conditions, you may use this content in accordance with the terms of the License.

Abstract

An evolutionary scenario of processes, especially of the thermodynamic processes, in a perpetually mass-generating Planckian model universe has been studied. This is a Milne-type flat-space, R = ct, model with steady radial mass flow as recently described by us. In this 'Broadcasting TV' model universe the rest-mass particles are moving practically with light speed and the neutrinos and photons, both in thermal equilibrium and decoupled states, are moving in (almost) perpendicular directions along the light cones as the frozen-in particles. Therewith the density of radiation has the same dilutional dependence as for the radially squared lowering density of rest-mass particles. In such model universe the horizon problem is avoided automatically, whereas the light-cone photons are moving relative to atomic matter along the logarithmic Archimedes spiral around the mass-generating Planckian source, covering during evolution about 22 cycles. Crucially, the cosmic 'dark ages' start at 33.2 times younger age and about 103 times greater densities of matter, leading to much earlier formation of stars and galaxies than in the traditional ACDM cosmology. In the Planckian universe the cosmological principle holds for every epoch, thus removing the anthropocentric principle. The modified critical density in the model is ρ = 8.6 · 10-31 g· cm-3. The needed dark matter contribution ρv = 3 · 10-31 g· cm-3 can be provided by neutrinos if their rest energy is 0.16 eV. These correspond to degenerated cooled neutrinos at velocities of the order vF = 104 km/s.

Alternate abstract:

Traditsiooniliselt lahtutakse kosmoloogias Friedmanni-Einsteini mudeluniversumi vorrandeist. Sellise mudeluniversumi vordlus vaatlusandmetega on aga tostatanud probleemid, mille uletamiseks on kasutusele voetud tumeenergia ja tumeaine moisted, mille fimsikaline olemus on aga senini lahtine. Meie universum on modelleeritav (Sapar 2018) massi genereeriva tasaruumilise Plancki universumina, mille algseis ja evolutsioon baseeruvad neljal fimsika universaalkonstandil, milleks on Newtoni gravitatsioonikonstant G, valguse kiirus c, Plancki mojukvant h = h/2n ning Boltzmanni konstant k termodunaamikas. Seejuures on universumi geomeetria kirjeldatav Milne'i mudeluniversumi valemiga R = ct, kus R on laieneva universumi hetkeraadius ja t on vanus sellel ajahetkel. Seejuures massiteke ajaühikus (massi allikfunktsioon) osutub avaldatavaks kujul Ml = c3/6G ehk veidi ule 30 000 Paikese massi sekundis. Valguse kiirusega laieneva universumi koguenergia koosneb elementaarosakeste kineetilisest energiast ja sellega vordsest, kuid negatiivsest gravitatsioonilisest potentsiaalsest energiast c2. Sellise mudeluniversumi nulline koguenergia sailib automaatselt ja sealjuures pole vaja ei ulivarajast suurt pauku ega tumeenergiat. Kosmoloogiline printsiip koikide ajahetkede samavaarsusena valemites korvaldab ka nuudishetke eristaatusesse tostva antropotsentrilisuse. Plancki universumis osutub punanihe lineaarselt soltuvaks temperatuurist (valem (5)), olles radiaalmootme ruutjuurega poordvordelises soltuvuses (valem (6)). Neist valemeist jareldub, et tasaruumilise Plancki universumi evolutsioon toimub tunduvalt teisiti kui tavakosmoloogias. Tasaruumilisele universumile vastav aine kriitiline tihedus vaheneb 12-kordselt (vaartusele p = 8,6 g/cm3) ja elektronide rekombinatsioon, mis maarab tumeajastu alghetke, nihkub 33,2 korda nooremasse ja umbes tuhat korda suuremate ainetihedustega evolutsioonieteppi, soodustades tunduvalt varasemat tahtede ning tahesusteemide teket. Neutriinode vabalevi algas, kui universumi temperatuur oli langenud vaartusele umbes 1010 K ja toimus elektronpositronpaaride annihilatsioon, kusjuures alles jai vaid aine ning antiaine asummeetriamaarale 10~9 vastav hulk ainet. Footonite vabalevi algas tunduvalt hiljem, temperatuuril 3000 K, kui toimus elektronide rekombinatsioon aatomituumadega ja moodustus vaadeldav musta keha mikrolainefoon (CMB) punanihkega z = 1100. Universumi vanuseks tollal oli koigest 11 000 aastat, seega tunduvalt vahem kui tavakosmoloogia kohaselt. Nii vabalevi neutriinod kui ka footonid liiguvad valguskiirusega peaaegu valguskiiruselise atomaaraine suhtes. Relatiivsusteoreetiliste kiiruste liitmise tulemusena kaituvad need radiaalselt kinnikulmunutena, levides aine suhtes nurksuundades. Vajaliku neutriinofooni massitihedus tumeainena kahaneb Plancki universumis vaartusele 3 10~31 g/cm3. Sellele vastava neutriino keskmine seisuenergia on umbes 0,16 eV. Selline neutriinofoon osutub klassikaliste kiirusteni jahenenuks. See neutriinofoon on mandunud Fermi gaas piirkiirusega umbes vF = 10 000 km/s.

Details

Title
Observables in a spatially flat Planckian universe
Author
Sapar, Arved 1 

 Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6, 10130 Tallinn, Estonia; [email protected] 
Pages
313-318
Publication year
2019
Publication date
2019
Publisher
Teaduste Akadeemia Kirjastus (Estonian Academy Publishers)
ISSN
17366046
e-ISSN
17367530
Source type
Scholarly Journal
Language of publication
English; Estonian
ProQuest document ID
2281930227
Copyright
© 2019. This work is published under https://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/ (the “License”). Notwithstanding the ProQuest Terms and Conditions, you may use this content in accordance with the terms of the License.